Ajalugu

MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus on 27. oktoobril 1989.a. Asutatud Õiguslike Hälvetega Noorukite(lsikute) Sotsiaalse ja Psühholoogilise Rehabilitatsiooni Keskuse (ümberregistreeritud 27.04.1995.a. Sotsiaalministeeriumis käskkirjaga nr. 128 Ühendusena "Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus", registreerimisnumber 01824045) õigusjärglane.

 

MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus (SRK) põhikirjas on sätestatud ühingu eesmärgid (Põhikirja p 2):

  1. Eesti ühiskonna kõlbeline ning sotsiaalne tervendamine ja erisotsiaaltöö arendamine kristliku eetika alusel.
  2. Sotsiaalse ja psühholoogilise rehabilitatsiooni arendamine ja teostamine.
  3. Inimõiguste tagamine kinnipidamiskohtades ja hoolekandeasutustes.
  4. Kuritegusid toimepannud isikute ja nende ohvrite resotsialiseerumine ja integreerumine ühiskonda.
  • Kuritegude ennetamine kõrge riskiga isikutele suunatud programmide ja sotsiaalse arengu kaudu.
  1. Terve ja turvaline ühiskond.
  • Terve ja turvaline ühiskond

Tegevuse eesmärk on olnud nii konkreetsete teenuste osutamine kui valdkonna arendustegevus.

 

SRK teostab vanglast vabanenud (kuritegusid toimepannud) isikute ja kodutute rehabilitatsiooni Tallinnas, Kuressaares, Ahtmel, ja Haapsalus.  Pakutakse statsionaarset ja ambulatoorset rehabilitatsiooniteenust ning tugiisikuteenust. Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on luua sihtgrupile tingimused resotsialiseerumisks ja seaduskuulekaks käitumiseks. Teenuse suurimateks tellijateks ja toetajateks on  Sotsiaalministeerium ja Tallinna Linnavalitsus.

Põhitegevuse laiendamiseks ja toetamiseks ning ESF projektide rakendamisel kogemuse saamiseks taotlesime 2004.a. ESF toetust projektile “Kohtulikult karistatud isikute aktiviseerimine ja tööturule integreerimine”. Projekt kestis 1.09.2004-31.03.2005. Taotletud toetuse suurus oli 289 778 krooni Euroopa Sotsiaalfondist meetme 1.3 “Võrdsed võimalused tööturul“ vahendite arvel. Projekti üldine eesmärk oli sotsiaalse kaasatuse suurendamise ja aktiivsete tööturumeetmete rakendamise kaudu tööturult tõrjutud ja mitteaktiivsete inimeste tööturule integreerimine vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse leevendamiseks. Projekti alaeesmärgid olid kohtulikult karistatud isikute töövõime ja töövalmiduse parandamine ning kohtulikult karistatud isikute sotsiaalsete oskuste ning tööharjumuste kujunemine.

4 kuul osales projektis  92 inimest, neist  85 meest ja 7 naist. Projektis osalenud isikutest 2 olid vanuses kuni 19 aastat, 18 isikut vanuses 20-29 aastat, 30 isikut vanuses 30-39 aastat, 24 isikut vanuses 40-49 aastat, 18 isikut vanuses 50-61 aastat

Projekti raames teostati sotsiaalnõustamist 1 970 tundi, sh psühholoogilist nõustamist 139 tundi, ning osutati toetatud elamise teenust 2141 majutuspäeva ulatuses. Grupitööd tehti 78 tunni ulatuses.

92-st osalejast oli 25 isikut projektiga ühinedes arvel tööhõiveametis, neist 13 töötuna ja 12 tööotsijana, ning 1 isik töötas. Projekti käigus võttis 44 isikut end arvele, neist 26 töötuna ja 18 tööotsijana.  Tööle asus 33 isikut ja 1 isik asus õppima kutseõppeasutusse. Projekti lõppedes oli 49 isikut arvel tööhõiveametis, neist 21 töötuna ja 28 tööotsijana; 26 isikut töötas, neist 1 FIE-na; 1 isik õppis kutseõppes.

Projekt andis kogemuse ESF projektide rakendamisel. Kogemust rakendame edasises tegevuses. Kahjuks ei olnud 2005.a. Eestis ESF vahendeid samasuguste projektide arendamiseks võimalik taotleda.

Põhitegevuse laiendamiseks ja rahvusvahelise koostöökogemuse saamiseks teostasime 2003.-2005. aastal SRK Kuressaare varjupaigas koostöös Kuressaare Linnavalitsuse hallatava SA Kuressaare Hoolekanne Kuressaare Linna Päevakeskuse sotsiaaltöötajaga Soome Sinise Risti vahendatud vahenditega alkoholiprobleemidega isikute nõustamist.

Projekti raames kaardistas sotsiaaltöötaja 60 päevakeskuse ja varjupaiga kliendi probleemid ning nõustas kliente 1855 tundi.

Omavalitsused ja sotsiaaltöötajad said projektist informeeritud ning kasutasid võimalust alkoholisõltlaste suunamiseks. Tekkis arusaam, mida on vaja teha töös alkoholisõltlastega, ning arutelu Kuressaare Linnavalitsuses, kuidas jätkata tööd alkoholisõltlastega.

Rehabilitatsiooniprogrammide arendustegevuse vallas:

Osalesime 2002. - 2004.a. rahvusvahelises projektis vanglast vabanenud isikute vabanemisjärgsete rehabilitatsiooniprogrammide kirjeldamiseks “Occupational and Social Reintegration of Prisoners in Post Penal Treatment”, leping nr 2001_143009_LDV/P2: Leonardo da Vinci Pilootprojekt Exit. Projekti eesmärk oli välja töötada koolitusprogramm spetsialistidele, kes tegelevad kurjategijate resotsialiseerimisega, selle programmi tutvustamine, testimine ja ellu rakendamine. Eesmärk täideti. Projekti tulemusel valmisid ettenähtud käsiraamatud, milles kirjeldatakse vanglast vabanenud isikute toimivaid reintegratsiooniprogramme ning antakse soovitusi nende rakendamiseks. Projektis osalesid spetsialistid Sloveeniast (projekti juhtimine), Eestist, Saksamaalt, Inglismaalt, Hollandist.

Saadud oskusteave on kasutusel reintegratsiooniprogrammide väljatöötamisel ning sotsiaaltöötajate ja teiste spetsialistide koolitamisel.

2002-2004 teostasime seksuaaltervise koolituse projekti “HIV/AIDS preventsioon Eesti vanglates”, leping nr SEN 100-02-GR065 1.09.2002, mille alusel toetas eelnimetatud tegevust Ameerika Ühendriikide Suursaatkond Eestis summas 382 561.20 krooni.
Projekti tähtaeg: 01.09.2002-31.11.2004. Projekti eesmärk oli seksuaaltervise koolitus kinnipeetavatele ja vangla personalile eesmärgiga edendada tervet seksuaalkäitumist ja ennetada seeläbi HIV/AIDS-i levikut. Projekt hõlmas 4 kinnipidamisasutust: Maardu Vangla, Viljandi Vangla, Pärnu Vangla, Ämari Vangla. Koolitust viisid läbi Pereplaneerimise Liidu ja Assotsiatsiooni Anti-AIDS spetsialistid. Koolituse läbis kokku 144 vanglaametnikku ning interaktiivsetel loengutel osales kokku 492 kinnipeetavat. Kokku 530 tundi.
Projekti eesmärk saavutati. Saadud kogemust kasutatakse jätkutegevuse kavandamisel.

 

Kuni 2005.a. Lõpuni koraldasime laste päevakeskuse ja arenduskeskuse teenuse osutamist Nõmme linnaosas.

Arendustegevuse ja toimivate programmidega tutvumise eesmärgil osalesime rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses ja rahvusvahelistes projektides:

  • Rahvusvaheline vanglahoolekande organisatsioon Prison Fellowship International
  • Restoratiivõiguse ja lepitustegevuse Euroopa foorum European Forum for Victim-Offender Mediation and Restorative Justice
  • Interreg IIIA raames toimunud võrgustikutööd arendav Sillakaare projekt
  • Läänemeremaade Valitsusväliste Organisatsioonide III Pärnu Foorumi turvalisuse töörühma korraldamine

Eestisisese arendustegevuse ja võrgustikutöö korraldamise eesmärgil:

  • Osalesime Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua Suurkogul
  • Tallinna linna sotsiaalhoolekandetööd käsitlevatel ümarlaudadel
  • Tallinna Riskilapse ümarlaual
  • Avahoolduse Arenduskeskuse öömajade töörühmas
  • Sotsiaalministeeriumi kahjude vähendamise töörühmas
  • Tervise Arengu Instituudi (TAI) ümarlaudadel HIV-i ja AIDS-i ennetustöö valdkondades

Sotsiaalministeeriumi vahendusel on Hasartmängumaksu Nõukoja toetusel koostatud vanglast vabanevate isikutega sotsiaaltööd korraldavatele isikutele mõeldud  käsiraamatu “Käsiraamat tähtaegselt vanglast vabaneva isikuga töötavale sotsiaaltöötajale”elektrooniline käsikiri.

 

SRK tegevust juhtis üheliikmeline juhatus. Juhatuse liige on töölepinguga seotud tegevdirektori kohustusi täitev isik.

2005. aastal oli SRK-l eesmärk:

  • olla osa Tallinna linnas toimivast sotsiaalhoolekandevõrgustikust
  • laiendada tegevust vanglast vabanevate isikute rehabilitatsiooniprogrammide ettevalmistamisse kinnipidamiskohtades enne vabanemist
  • osaleda korduvkuritegevuse ennetamisele suunatud kontrolljärelevalvesüsteemis
  • osaleda kuritegevuse ennetamisele suunatud arengukavade väljatöötamisel
  • saavutada restoratiivõiguse ja lepitustegevuse printsiipide tutvustamine ja laiem kasutamine Eestis
  • tutvustada Eesti kogemust restoratiivõiguse ja lepitustegevuse põhimõtete rakendamisel Läänemeremaades ja Euroopas üldse

2006.a. eesmärgid ja tegevuskavad töötab välja uus juhatus ja uus liikmete üldkoosolek.

Senine SRK juhtimissüsteem lähtub Demingi ringi põhimõttest Plan-Do-Check-Act (planeeri-tee-kontrolli-muuda) ning toimib protsessijuhtimise mudelile vastavalt. Juhtimist viib ellu SRK juhataja (ühtlasi tegevdirektor) koostöös juhtgrupiga, mille koosseisu kuuluvad peale juhataja ja tegevdirektori veel büroo juhataja ja finantsjuhi ülesannetes pearaamatupidaja.

SRK eesmärkide saavutamiseks tehtav arendustegevus toimub ühingu liikmetest moodustatavate töögruppide tööna, millesse vajadusel kaasatakse spetsialiste. Arendustegevust, sealhulgas võrgustikutöö korraldamist, juhib juhataja/tegevdirektor.

SRK tegevusega seonduvate eesmärkide saavutamiseks osutatakse konkreetseid teenuseid vabatahtliku tasuta tööna ja/või tasu eest. Mõlemal juhul on eesmärgiks tagada osutatava teenuse nõuetelevastavus.

Teenuse osutamisel peetakse kinni tellija poolt esitatud tingimustest, tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja headest tavadest. Töötajate ja töövõtjate ülesanded ja vastutus on määratletud ning toimib sisekontrollisüsteem.

Teenuse nõuetelevastavuse paremaks tagamiseks alustati ühingus 2005.a. EVS–EN ISO 9000 sarja kvaliteedijuhtimissüsteemi standardite põhimõtete rakendamist

 

 

MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus juhtimissüsteem ja töökorraldus on kooskõlas Mittetulundusühingute seaduse ja ühingu põhikirja sätetega ning ühingu ajalooliselt välja kujunenud struktuuriga, mida kajastab alljärgnev skeem.

 

Revident
Juhatus (juhataja)

Tegevdirektor
Büroojuhataja                                                              Pearaamatupidaja
(finantsjuhi ülesannetega)

                                                                                    Territoriaalsed üksused             Projektid                                  Teenindav struktuur
                                                                                                Laste Päevakeskus jt.              
                                                                                     Majaperenaine või –peremees                                                  Arvutiadministraator
                                                                                     Sotsiaaltöötaja ja/või psühholoog
                                                                                     Administraatorid jt. töötajad
                                                                                     Vabatahtlikud

Comments